アルディア
naatfeme
最終更新：
ardia
-
view
tu et fol saen 6500 sen via salt alen ifl.
+selt 0
-fias t'elt o saal
sa 6400 sen via salt.
arte hinos nos em fais fol 44.5 viks via salt man lu fitat viid a luno im lu ik mat a nos o la.
tal arte or fab xalel mil viid iten ardel ento lu em sat me fais im tuo.
luno lufabadat yu al ardel im lu ik fias man la rist vil vian t'arte. im tu ras, arte en livl aten lana fonl rek kok. lu matik viid o seles nozet a 2 pit ento matik nos al elt del mirok vik o saal del mirok min.
luus til elmet koot ento arson vian e xok. son luus til kokka on vian. main luutes et gek fir o gek ver da.
seltpalt em kit i fias t'elt o saal. tu et palt lam xalt tu fia. luus fiasik im selt 0.
elt o saal et xal le til vox. luus ladik eld lex mekia t'elis. tu et eld lam xalt kaldia.
-selvas e mirok ont ifan atolas
arte matat nos al elt o saal. elt et gek fir kont saal et gek ver. el anx sil luus lex selt.
luus tiia xok ento lax nosse kop xok. tal luus sil sen sar al arte ol kop di o daks. son luus jalik nosse ar selvas jalal tat xe fol.
luus aajik xalm it ifan e fallern. luus arat tab i faifa a tinte. yan luus aratik tab ka elint del yakifan. see luus aajat les nosse siina du 1.
fixt, luus aajat atolas le til livro dinim o mesa rat. see luus aajik fiilia del kalte le luus ar selvas ka.
luus arik lsaj vol fonzik main e lan lana haas main nossel a mesa t'atolas.
-lsaj
lsaj et rommiyu vox da. alies wen ar tu lana aaj mo e main skol nossel. tu de axek sink. el xal tu mo im leim xi lsaj.
lsaj domt et selten. im selt 0 (sa 6400 sen via salt), elt del gek fir o saal del gek ver ar lsaj a main e lan.
selt aajat main e kum lana not nosse a mesa t'atolas le nosse aajat lex xalm. luus laxat kum le til lens alka. see gif xa atolas im tuo. hayu luus arat lsaj kont yem gif on main.
pin kamgi til lens vist tinka xalt lan imen ifl ento main e kamgi et dim a lana e selt. son luus miyu main nossel kont yem main e gif lana til lens vein vol kaiem maindu e zelo. lana dalm zelo, luus knak xir xez. hayu luus luk kit kon 2 zam.
yan luus sedik ini bas man luus hino sen hartati o sortati kon art. luus aajik nosse til em dio l'el dio tuk lestel kon kok gif alt man fiilia le luus xem et kag on tuk noden kum.
kon soa leep kils, luus arik lsaj, ento luus tilik main kok xalten lan imen ifl. tu et lol xel luus aajik main kok xalten lantse, pin lantse vort sil mil evan ol atolas.
armiva o deem sein ar sil lsaj im xe. yuuma livl sil yu rsiil l'arat lsaj ento lu fiasik ok main e lan i kit.
ap, lsaj e selt et rommiyu enk xalt rommiyu e lantse le vort sil ka atolas, fals sil ka atolis. alson rommiyu t'ern e yuuma le til eri e selt tan et enk rommiyu e lantse.
tu et mon xel ern e yuuma not sil nosse a mesa e fe kalte loten atolas xi galveeyustas ento luus or myul a lantse imen ifl kaen atolis, tal ern e yuuma et enk zektel xalt lantse. ova, fral t'ern e yuuma til seho fim, las o zam lixa o fil, ins dok o mem, mainsorit hait kalis nod lantse kaen atolis. see galveeyuan l'en siia alap si aro le jaxem tilan tuul. fok, ern e yuuma imen ifl til hiptenvi ivn nod lantse, alfi til dinsnent tin vist. tu et mon xel luus til olma myul tinka xalt lantse, tal luus et ruma enk xalt lantse da.
-moms t'eld
elt aajik fiilia, lukok jenka ok saal. elt jik saal, kuk "saal" kont saal jik elt, kuk "elt". (estfit lam)
kes, elt jik jan kont ku "jina". saal nak tu et estfit daz.
saal jik ako kont ku "kal". elt nak tu et estfit daz.
yun soa, luus fitik est sainel a jip fremen nosse. (xim e ilvet lam)
-eestemiir
luus til envi len ser est xano le tul o jip alxa til. elt et xal le til est del elt xanol kok saal. alson luus nak estfit t'ole et daz im estik yu ole.
el ku tu et eestemiir. xalt eestemiir, il jip til tex enta. tu tex et lad kon 0 o 1. el miyu sen tu tex a fo az far wen haas zettel.
re lad baog vol bik las. jip del tu vaik tixen tank til xe tex, see el xim sen fo del [baog] ol miyu tu tex a fo. kils, tu fo de [baog]. tio, fo yut lan le til vesn, kuojim, sapm wen et myul a fo del [baog] da.
elt o saal aajik 30 lim it il feet le nosse foz sen kon main nossel. tuus 30 lim et lim t'arka le luna sil seta, fok lim del S, Z, H, L, alfok q del seetvesto.
el volt sen tex l'eks baog lex /baog/ kon tuus lim. yan kon tuus lim, mirok sein soror ilvet vol miyund tex enta le jip alxa til a xe lim sein.
luus ser est xano t'en tul hot tet jip, sool, kook tan. ova luus ser sool del tiials til est xano del "tiia".
luus ser est daz on jip le si mo ovaen xtar, fok kook le si mo ovaen kai. luus anx tuus est lex eeste. (xim t'en asa)
-moms e vetyolom
ol el kav em tank a baog, im tu foni, tu jip til em tex l'et enk tinka xalt /baog/.
sool del tiials tan til em eeste enk ol tu sool til em vetyolom enk. eeste et dimiyu. tu em sen miyu sofel.
ova, eeste t'er et "eria". tu eeste eks A2Z le til gol 0. tu eeste em sen miyu sofel. ol er til bet ul robitul, ul ol tu et sap az esi, alul saf tuul ik miyu, son eeste tuul ik miyu kon foni.
hayu elt o saal anx fal il er le luus ins fol ikn skol kon eeste enk. ya, ko eeste taten ko pit t'er. hayu luus nak gaato eld et eno vart xalt ikn skol.
son luus jalik nosse anx van er dipit lex "eria" kont sek saf t'er, robitul poten er ovaen bet kalo. alfi, luus japik xe eeste lex eelet t'eeste alt sein. alalfi, luus jalik nosse anx van les et kuyu er lex "eria" da.
see im tu foni, jip del vetyolom fiasik. "eria" eks er le til bet kalo kont eks er le til yuu. fok tu eks xiria ont axer. tal rei ont ane de "eria". tuus et velx it "eria". alfi, im tu, vetyolom del eria eks to fok tu en eks to fiasik da.
el bas vetyolom ol volt il jip kon fe eeste. tal eld luutes ximik vetyolom im foni del nosse fitik lot t'eks a vet.
-faia
eld ximat vetyolom im foni del elt o saal voltik eeste e vei jip kon xe eeste.
eeste e jip le til er kalma til eeste l'et enk it eeste del "eria". ova, eeste t'"eri" ont "ena" til eeste enk vart xalt "eria" fin tuus io et esi.
elt o saal lok nosse fit ax est a tuus jip lex les et myul al "eria" lana nakl tuus jip sofel man eri ont ena io et esi. fixt, luus jalik nosse yol reif del "e" lex les eks er, ximik sern del faia.
kok tu, luus ximik faia del "fa" l'eks fai. see yun soa, luus ladand faia dipit.
-kopvet ont aklvet
luus fitat est al ena lex "ena". "e" et faia l'eks er. "na" et faia l'eks alem. "ena" et kopvet konen "e" o "na". luus ladat tu vet man nosse nakl sen tu jip sofel vein nod volt ena kon eeste tuul.
alt, "eri" luna it "eria" o "livro" l'eks "eria e livro". "er" t'"eri" luna it "eria" kont "i" tuul so i "livro". tu et aklvet.
luus ximik vetladenvi konen naklenvi man ximat kopvet ont aklvet.
ova, saal estat jenka lex "kalmo" l'eks "kalte mol". tu et vetlad konen naklenvi da.
-minakalmo
elt fax kit saal. tal saal sinses elet els ento elt tilik naki.
saal bikik aspil fremen nos ok elet emt. hayu elt nalok lu lax miina, lufak al alkat, vaisik miina, sarik a fiilia, ladik miinavaka kon kulul. yan lu estik tu vaka del minakalmo.
saal nak nau, sankik a miinavaka, bikik saalin. elt inik lu, estik saalin lex "saalmina".
-panse e kulala
elt sankik saal, lob kit lu kon nos. tal saal ena kit kont eves las a tom. lu na kulan da.
elt yui ke kit kulala, meldik vink, eli, yek e kum a saal, kuik tuus ok lu. (panse e kulala)
-xim e txu o panse e sab
im elt laik saal, saal nektik sati nozet romel ok elet txu. tu et man lu nak txu on el in sati luut. (xim e txu)
elt bikik mile le xa minakalmo, tafik liml i tu.
elt lok tu et yoa, ladik sab kon kulul. see lu solsik saal sab tu kont nos tan so tu.
tu sab yun lor le nekt halmain o molmain. tu til max lana el rik sen tak o zam i tuus. tu til max alt lana el rik sen po i tu. mon tu sab et xig tal tu et osk kont til xad tin. (panse e sab)
-panse e xalm o yol e fai
saal nak nau, son elt sankik me lu.
im elt isik art len toi saf, saal em kit mag mil sortati.
elt tafik dol vol kilik tu, ladik raget kon kulul. (panse e xalm)
elt latik saal atu, meltik tu ra kon fai. (yol e fai)
-yuta t'esse, moms e vetsas o vok
saal nak kax, jik nos, jik elt, see kuk "non dyussou tiia". (moms e vetsas o vok)
vetsas del SOY ik lad haas sas e jils e saal.
hayu mirok sein arkik nosse a xok.
haas tu kul, i yuutel, vik alxa panse xir il ovaen kulala, sab, xalm, vind a min alxa lana min sein yuta esse.
-xef e mirok
elt o saal arat lsaj, tafat main e lan le yol xef iten sapm im elis. son saal fitik franse a xef nozet lana xiit elt. franse luut yun diat. see lestmei tuul et tos e diaik del diapaf.
elt tilik naft, xamik saal ento fitik tos e keat a xef nozet. (tu kul eks ak eld et volx xalt kor franse)
-moms e yolekyuo o vezvet o dolk
elt yolat asa del kal lex yuo l'eks "gand xalka". (yolekyuo)
"del ruxilo kal kulala kui" et sevok l'eks "an kui kulala kont gand ra lex xalka".
tu "kal" ik vezvet ento eks em "ka". see tu "kal" et xipea. (ximik kos len volt same. tu et moms e vezvet)
alt, luus volt alsame kon "al" o "ker". "al" kav tokka kont "ker" eks kor.
yan vet l'eks kook ev yu em sa asa. (xim e yuan)
eld le luus ladik im tu et fiilia (f) del eld lam ka tu fia.
-selvas e mirok
elt o saal aajik atolas it ifan e faalern, jalik nosse ar van selvas ka fiilia du 1 sel hot tat menk t'atolas.
xi tu, luus ar selvas ras 6400 sen via. op, menktat t'atolas imen tuo de 365 via sel.
luus aajik selal e selvas kont yem arxiel o faalpoit. tu selal l'arxiel o faalpoit jal et zan ral del diasel xalten melpalt imen ifl.
-pittantoa e seles
luno til seles t'arte. atwaayu ximat seles i veeyu. alatia ximat seles it atwaayu.
man luno et avelant, son pittantoa t'arte xano tan et avelant da. tu eks atwaayu ont alatia tan et avelant haol.
alt, elt o saal le fiasat it arte til pittantoa t'alies.
pittantoa e seles t'aten sid alka et avelant kont elt o saal til pittantoa e sart. tu eks pittantoa at miyu im elt o saal fiasik.
+sa 4000 sen via salt
ovvext em kit lad ka leiva. hayu fia em kit sort.
+sa 2500 sen via salt
allantse sid alka ik nod a faber.
+sa 1500 sen via salt
caifa ik met al anxal ento ladik niiz.
+sa 1300 sen via salt
allantse latik al alkat.
+sa 600 sen via salt
lantse ik mat i lime. artelantse ik nod. luus luk kit kon ta zam kont xtames.
+sa 250 sen via salt
lantse yol kit dolmekia.
selt et meil on artelantse man luus ar selvas tat salt ka fiilia le xa frem aleiv.
+selt 6393'8964
elt o salt arik selvas im tu salt tan.
elt sankik saal a miinavaka. see saal laik elt, flanjik "non tiia tyu".
"an tan so, saal"
"lee, non lax yulian soven nan o xiia"
saal lax siia tu ras di. tal elt alwikik ok elet gyu.
"ans arson viid e xok lana til kokka on vian. ol ans si kokka, viid welet em fais ento fia em winz"
tu et rans skol da.
"ol ans lad yulian, ti del min tifl viid vein. hayu ans si em kokka on vian. fia sil winz e"
"a ya..."
saal wikik ok elet emt. elt tafik ko saalin, sefik tu a saal.
"ti yos sen dins kon vox nozet. ti so van ranel im tu ras tan siina, ya?"
"ya..."
saal wikik. see elt lobik lu kon nos.
xi selvas, elt leevik fiilia. reino duen salt ik me kit da. saal sabik sab kont ena.
lu na reia man nos xa ok yuu.
lu na reia man nos dins xin yulian e vik le nos tiia.
son saal aajik nos yuta van kleim laat xed flen.
elt tan kamil na reia man la tan xa ok yuu. ya, la vilot so. yulian xalet xal sil tetona rat e rsiil sein siina.
saal arik leislond on xite nil.
hayu saal dinsik yulian.
+selt 0
-fias t'elt o saal
sa 6400 sen via salt.
arte hinos nos em fais fol 44.5 viks via salt man lu fitat viid a luno im lu ik mat a nos o la.
tal arte or fab xalel mil viid iten ardel ento lu em sat me fais im tuo.
luno lufabadat yu al ardel im lu ik fias man la rist vil vian t'arte. im tu ras, arte en livl aten lana fonl rek kok. lu matik viid o seles nozet a 2 pit ento matik nos al elt del mirok vik o saal del mirok min.
luus til elmet koot ento arson vian e xok. son luus til kokka on vian. main luutes et gek fir o gek ver da.
seltpalt em kit i fias t'elt o saal. tu et palt lam xalt tu fia. luus fiasik im selt 0.
elt o saal et xal le til vox. luus ladik eld lex mekia t'elis. tu et eld lam xalt kaldia.
-selvas e mirok ont ifan atolas
arte matat nos al elt o saal. elt et gek fir kont saal et gek ver. el anx sil luus lex selt.
luus tiia xok ento lax nosse kop xok. tal luus sil sen sar al arte ol kop di o daks. son luus jalik nosse ar selvas jalal tat xe fol.
luus aajik xalm it ifan e fallern. luus arat tab i faifa a tinte. yan luus aratik tab ka elint del yakifan. see luus aajat les nosse siina du 1.
fixt, luus aajat atolas le til livro dinim o mesa rat. see luus aajik fiilia del kalte le luus ar selvas ka.
luus arik lsaj vol fonzik main e lan lana haas main nossel a mesa t'atolas.
-lsaj
lsaj et rommiyu vox da. alies wen ar tu lana aaj mo e main skol nossel. tu de axek sink. el xal tu mo im leim xi lsaj.
lsaj domt et selten. im selt 0 (sa 6400 sen via salt), elt del gek fir o saal del gek ver ar lsaj a main e lan.
selt aajat main e kum lana not nosse a mesa t'atolas le nosse aajat lex xalm. luus laxat kum le til lens alka. see gif xa atolas im tuo. hayu luus arat lsaj kont yem gif on main.
pin kamgi til lens vist tinka xalt lan imen ifl ento main e kamgi et dim a lana e selt. son luus miyu main nossel kont yem main e gif lana til lens vein vol kaiem maindu e zelo. lana dalm zelo, luus knak xir xez. hayu luus luk kit kon 2 zam.
yan luus sedik ini bas man luus hino sen hartati o sortati kon art. luus aajik nosse til em dio l'el dio tuk lestel kon kok gif alt man fiilia le luus xem et kag on tuk noden kum.
kon soa leep kils, luus arik lsaj, ento luus tilik main kok xalten lan imen ifl. tu et lol xel luus aajik main kok xalten lantse, pin lantse vort sil mil evan ol atolas.
armiva o deem sein ar sil lsaj im xe. yuuma livl sil yu rsiil l'arat lsaj ento lu fiasik ok main e lan i kit.
ap, lsaj e selt et rommiyu enk xalt rommiyu e lantse le vort sil ka atolas, fals sil ka atolis. alson rommiyu t'ern e yuuma le til eri e selt tan et enk rommiyu e lantse.
tu et mon xel ern e yuuma not sil nosse a mesa e fe kalte loten atolas xi galveeyustas ento luus or myul a lantse imen ifl kaen atolis, tal ern e yuuma et enk zektel xalt lantse. ova, fral t'ern e yuuma til seho fim, las o zam lixa o fil, ins dok o mem, mainsorit hait kalis nod lantse kaen atolis. see galveeyuan l'en siia alap si aro le jaxem tilan tuul. fok, ern e yuuma imen ifl til hiptenvi ivn nod lantse, alfi til dinsnent tin vist. tu et mon xel luus til olma myul tinka xalt lantse, tal luus et ruma enk xalt lantse da.
-moms t'eld
elt aajik fiilia, lukok jenka ok saal. elt jik saal, kuk "saal" kont saal jik elt, kuk "elt". (estfit lam)
kes, elt jik jan kont ku "jina". saal nak tu et estfit daz.
saal jik ako kont ku "kal". elt nak tu et estfit daz.
yun soa, luus fitik est sainel a jip fremen nosse. (xim e ilvet lam)
-eestemiir
luus til envi len ser est xano le tul o jip alxa til. elt et xal le til est del elt xanol kok saal. alson luus nak estfit t'ole et daz im estik yu ole.
el ku tu et eestemiir. xalt eestemiir, il jip til tex enta. tu tex et lad kon 0 o 1. el miyu sen tu tex a fo az far wen haas zettel.
re lad baog vol bik las. jip del tu vaik tixen tank til xe tex, see el xim sen fo del [baog] ol miyu tu tex a fo. kils, tu fo de [baog]. tio, fo yut lan le til vesn, kuojim, sapm wen et myul a fo del [baog] da.
elt o saal aajik 30 lim it il feet le nosse foz sen kon main nossel. tuus 30 lim et lim t'arka le luna sil seta, fok lim del S, Z, H, L, alfok q del seetvesto.
el volt sen tex l'eks baog lex /baog/ kon tuus lim. yan kon tuus lim, mirok sein soror ilvet vol miyund tex enta le jip alxa til a xe lim sein.
luus ser est xano t'en tul hot tet jip, sool, kook tan. ova luus ser sool del tiials til est xano del "tiia".
luus ser est daz on jip le si mo ovaen xtar, fok kook le si mo ovaen kai. luus anx tuus est lex eeste. (xim t'en asa)
-moms e vetyolom
ol el kav em tank a baog, im tu foni, tu jip til em tex l'et enk tinka xalt /baog/.
sool del tiials tan til em eeste enk ol tu sool til em vetyolom enk. eeste et dimiyu. tu em sen miyu sofel.
ova, eeste t'er et "eria". tu eeste eks A2Z le til gol 0. tu eeste em sen miyu sofel. ol er til bet ul robitul, ul ol tu et sap az esi, alul saf tuul ik miyu, son eeste tuul ik miyu kon foni.
hayu elt o saal anx fal il er le luus ins fol ikn skol kon eeste enk. ya, ko eeste taten ko pit t'er. hayu luus nak gaato eld et eno vart xalt ikn skol.
son luus jalik nosse anx van er dipit lex "eria" kont sek saf t'er, robitul poten er ovaen bet kalo. alfi, luus japik xe eeste lex eelet t'eeste alt sein. alalfi, luus jalik nosse anx van les et kuyu er lex "eria" da.
see im tu foni, jip del vetyolom fiasik. "eria" eks er le til bet kalo kont eks er le til yuu. fok tu eks xiria ont axer. tal rei ont ane de "eria". tuus et velx it "eria". alfi, im tu, vetyolom del eria eks to fok tu en eks to fiasik da.
el bas vetyolom ol volt il jip kon fe eeste. tal eld luutes ximik vetyolom im foni del nosse fitik lot t'eks a vet.
-faia
eld ximat vetyolom im foni del elt o saal voltik eeste e vei jip kon xe eeste.
eeste e jip le til er kalma til eeste l'et enk it eeste del "eria". ova, eeste t'"eri" ont "ena" til eeste enk vart xalt "eria" fin tuus io et esi.
elt o saal lok nosse fit ax est a tuus jip lex les et myul al "eria" lana nakl tuus jip sofel man eri ont ena io et esi. fixt, luus jalik nosse yol reif del "e" lex les eks er, ximik sern del faia.
kok tu, luus ximik faia del "fa" l'eks fai. see yun soa, luus ladand faia dipit.
-kopvet ont aklvet
luus fitat est al ena lex "ena". "e" et faia l'eks er. "na" et faia l'eks alem. "ena" et kopvet konen "e" o "na". luus ladat tu vet man nosse nakl sen tu jip sofel vein nod volt ena kon eeste tuul.
alt, "eri" luna it "eria" o "livro" l'eks "eria e livro". "er" t'"eri" luna it "eria" kont "i" tuul so i "livro". tu et aklvet.
luus ximik vetladenvi konen naklenvi man ximat kopvet ont aklvet.
ova, saal estat jenka lex "kalmo" l'eks "kalte mol". tu et vetlad konen naklenvi da.
-minakalmo
elt fax kit saal. tal saal sinses elet els ento elt tilik naki.
saal bikik aspil fremen nos ok elet emt. hayu elt nalok lu lax miina, lufak al alkat, vaisik miina, sarik a fiilia, ladik miinavaka kon kulul. yan lu estik tu vaka del minakalmo.
saal nak nau, sankik a miinavaka, bikik saalin. elt inik lu, estik saalin lex "saalmina".
-panse e kulala
elt sankik saal, lob kit lu kon nos. tal saal ena kit kont eves las a tom. lu na kulan da.
elt yui ke kit kulala, meldik vink, eli, yek e kum a saal, kuik tuus ok lu. (panse e kulala)
-xim e txu o panse e sab
im elt laik saal, saal nektik sati nozet romel ok elet txu. tu et man lu nak txu on el in sati luut. (xim e txu)
elt bikik mile le xa minakalmo, tafik liml i tu.
elt lok tu et yoa, ladik sab kon kulul. see lu solsik saal sab tu kont nos tan so tu.
tu sab yun lor le nekt halmain o molmain. tu til max lana el rik sen tak o zam i tuus. tu til max alt lana el rik sen po i tu. mon tu sab et xig tal tu et osk kont til xad tin. (panse e sab)
-panse e xalm o yol e fai
saal nak nau, son elt sankik me lu.
im elt isik art len toi saf, saal em kit mag mil sortati.
elt tafik dol vol kilik tu, ladik raget kon kulul. (panse e xalm)
elt latik saal atu, meltik tu ra kon fai. (yol e fai)
-yuta t'esse, moms e vetsas o vok
saal nak kax, jik nos, jik elt, see kuk "non dyussou tiia". (moms e vetsas o vok)
vetsas del SOY ik lad haas sas e jils e saal.
hayu mirok sein arkik nosse a xok.
haas tu kul, i yuutel, vik alxa panse xir il ovaen kulala, sab, xalm, vind a min alxa lana min sein yuta esse.
-xef e mirok
elt o saal arat lsaj, tafat main e lan le yol xef iten sapm im elis. son saal fitik franse a xef nozet lana xiit elt. franse luut yun diat. see lestmei tuul et tos e diaik del diapaf.
elt tilik naft, xamik saal ento fitik tos e keat a xef nozet. (tu kul eks ak eld et volx xalt kor franse)
-moms e yolekyuo o vezvet o dolk
elt yolat asa del kal lex yuo l'eks "gand xalka". (yolekyuo)
"del ruxilo kal kulala kui" et sevok l'eks "an kui kulala kont gand ra lex xalka".
tu "kal" ik vezvet ento eks em "ka". see tu "kal" et xipea. (ximik kos len volt same. tu et moms e vezvet)
alt, luus volt alsame kon "al" o "ker". "al" kav tokka kont "ker" eks kor.
yan vet l'eks kook ev yu em sa asa. (xim e yuan)
eld le luus ladik im tu et fiilia (f) del eld lam ka tu fia.
-selvas e mirok
elt o saal aajik atolas it ifan e faalern, jalik nosse ar van selvas ka fiilia du 1 sel hot tat menk t'atolas.
xi tu, luus ar selvas ras 6400 sen via. op, menktat t'atolas imen tuo de 365 via sel.
luus aajik selal e selvas kont yem arxiel o faalpoit. tu selal l'arxiel o faalpoit jal et zan ral del diasel xalten melpalt imen ifl.
-pittantoa e seles
luno til seles t'arte. atwaayu ximat seles i veeyu. alatia ximat seles it atwaayu.
man luno et avelant, son pittantoa t'arte xano tan et avelant da. tu eks atwaayu ont alatia tan et avelant haol.
alt, elt o saal le fiasat it arte til pittantoa t'alies.
pittantoa e seles t'aten sid alka et avelant kont elt o saal til pittantoa e sart. tu eks pittantoa at miyu im elt o saal fiasik.
+sa 4000 sen via salt
ovvext em kit lad ka leiva. hayu fia em kit sort.
+sa 2500 sen via salt
allantse sid alka ik nod a faber.
+sa 1500 sen via salt
caifa ik met al anxal ento ladik niiz.
+sa 1300 sen via salt
allantse latik al alkat.
+sa 600 sen via salt
lantse ik mat i lime. artelantse ik nod. luus luk kit kon ta zam kont xtames.
+sa 250 sen via salt
lantse yol kit dolmekia.
selt et meil on artelantse man luus ar selvas tat salt ka fiilia le xa frem aleiv.
+selt 6393'8964
elt o salt arik selvas im tu salt tan.
elt sankik saal a miinavaka. see saal laik elt, flanjik "non tiia tyu".
"an tan so, saal"
"lee, non lax yulian soven nan o xiia"
saal lax siia tu ras di. tal elt alwikik ok elet gyu.
"ans arson viid e xok lana til kokka on vian. ol ans si kokka, viid welet em fais ento fia em winz"
tu et rans skol da.
"ol ans lad yulian, ti del min tifl viid vein. hayu ans si em kokka on vian. fia sil winz e"
"a ya..."
saal wikik ok elet emt. elt tafik ko saalin, sefik tu a saal.
"ti yos sen dins kon vox nozet. ti so van ranel im tu ras tan siina, ya?"
"ya..."
saal wikik. see elt lobik lu kon nos.
xi selvas, elt leevik fiilia. reino duen salt ik me kit da. saal sabik sab kont ena.
lu na reia man nos xa ok yuu.
lu na reia man nos dins xin yulian e vik le nos tiia.
son saal aajik nos yuta van kleim laat xed flen.
elt tan kamil na reia man la tan xa ok yuu. ya, la vilot so. yulian xalet xal sil tetona rat e rsiil sein siina.
saal arik leislond on xite nil.
hayu saal dinsik yulian.
